Tuim Hirv?

Raamatukogus torkas silma Tui Hirv “Tähe tänav”, raamatu valisin lootusega, et pealkiri seostub Tartus oleva tänavaga. Raamatu tagakaanel oli juttu muusikast ning kohe meenus ka Tähe tänaval asuv muusikakool. Tegelikul polnud raamat üldse selline, nimi oli tulnud Tallinnas asuva Tähe tänava järgi, kus peategelane elas.

Raamat sisult oli üsna easy-reading. Peategelane oli noor naine, kes tegeleslaulmise ning meestega flirtimisega. . .eriti abielumeestega ning seda üsna edutult. Raamat jäi minu jaoks liiga poolikuks, kui sellele tuleks järg, oleks ehk mõte rohkem mõistetav.

Oli üks neiu, kes laulis kooris, see oli ta töö, ühel hetkel meeldis talle üks mees, keda ta millegi pärast ei saanud ning siis jälle teine, keda ta mingitel teistel põhjustel taas ei saanud. See on umbes midagi sellist, mida ma kirjutaksin endale sahtlisse, kui tuleb suur vajadus end lahti mõtestada ning enda ja kaaslaste käitumist analüüsida. Palju asju jäi mulle ka segaseks, näiteks raamatu lõpp, kus elupõline boheemlane otsustab järsku kahe sõbrannaga koos beibeks hakata ning nädalavahetuseti käivad siiski kuskil maakohas ja elavad oma vana elulaadi edasi. Ning see, et kui peategelane algselt oli boheemlane, kuis ta teadis nii palju detailseid asju, mis käivad nö beibeeluga kaasas.
Ma ei tea, nende raamatus olevate isikute loomine oli ka kuidagi lõpetamata või ebaloomulik.

Ma vist ootasin sellelt raamatult ehk liiga palju, mulle avaldas ehk liiga palju muljet see, et see on Petroneprindi poolt välja antud. Eriti kurvaks muutus hiljem meel, kui internetiavarustest leidsin, et neiu on FHM’is end paljaks koorinud, et ta raamat ikka paremini müüks. Ehk on see nüüd see kirjanduse järgmise tasemele viimine, kuid vabandust väga, selline asi on lame, olgu see siis naljaga või mitte.